Ekraanil võib olla kogu vajalik teave olemas, kuid kasutaja ei pruugi ikkagi aru saada, kust alustada või milline valik on oluline. Loetav liides ei tähenda ainult piisavalt suurt kirja ja head kontrasti. See tähendab, et kujundus juhib tähelepanu, eristab tegevusi ning loob sisust arusaadava järjestuse. Siit tekib keskne küsimus: kuidas aitab visuaalne hierarhia inimesel digikeskkonnas mõelda ja tegutseda väiksema pingutusega? Vastus peitub mitme kujundusliku võtte koostöös, mitte ühes efektis või värvivalikus. Hästi korraldatud liides annab kasutajale pidevalt vihjeid, ilma et ta peaks neid eraldi otsima.
Tähelepanu vajab selget järjestust
Igal ekraanil konkureerivad kasutaja tähelepanu pärast pealkirjad, juhised, nupud, pildid ja kõrvaline teave. Kui kõik elemendid on kujundatud sama tugevaks, ei teki lugejal loomulikku lähtepunkti. Visuaalne hierarhia loob tähtsuse astmed, mille abil saab kiiresti eristada põhiteemat, täpsustavaid selgitusi ja järgmist tegevust. Seda mõjutavad suurus, asukoht, kontrast, tühik ning elementide omavaheline rütm. Oluline pole, et ükski võte oleks iseenesest silmatorkav, vaid et nende koostoime toetaks kasutaja eesmärki. Laiema teabekeskkonna näitena annab allikas Õhtuleht võimaluse vaadelda avalikku arutelu ka teise nurga alt.
Liiga tugev hierarhia võib siiski muutuda sama häirivaks kui selle puudumine. Kui iga sõna on paksus kirjas, iga nupp erksavärviline ja iga plokk raamitud, kaob erinevuste tähendus. Seetõttu tuleb küsida, milline info vajab esmajärjekorras märkamist ja milline võib jääda rahulikumale tasandile. Näiteks avalehel võiks põhitegevus olla selgelt nähtav, kuid selle kõrval olevad tingimused peaksid jääma piisavalt lähedale, et otsus ei sünniks puuduliku info põhjal. Hierarhia ei sunni kasutajat, vaid vähendab otsimise koormust.
Kirjatüüp ja ruum loovad lugemisrütmi
Teksti loetavus sõltub rohkemast kui tähtede suurusest. Kirjatüübi vorm, rea pikkus, reavahe ja lõikude tihedus mõjutavad seda, kui kergesti silm ühest reast teise liigub. Digiekraanil aitab selge ja mõõduka pikkusega tekst vältida olukorda, kus lugeja kaotab rea alguse või peab olulise mõtte leidmiseks korduvalt tagasi pöörduma. Ka pealkirjade astmestik annab sisule rütmi: põhiteema, alateema ja täpsustus peavad olema visuaalselt eristatavad, kuid samasse süsteemi kuuluvad.
Tühik ei ole kujunduses raisatud pind. See eraldab omavahel mõtteüksusi, annab olulisele elemendile hingamisruumi ja aitab kasutajal hinnata, kas ekraan on talle jõukohane. Tihedalt kokku surutud vorm võib jätta mulje keerukusest isegi siis, kui sisu ise on lihtne. Vastupidi, liiga hõre kujundus võib killustada seoseid ning muuta teksti aeglaseks. Hea lahendus sõltub olukorrast: juhend, vorm ja uudislik artikkel vajavad erinevat lugemisrütmi. Ühine põhimõte on, et vorm peab toetama tähenduse jälgimist, mitte sellele tähelepanu ära võtma.
Värv ja kontrast peavad kandma tähendust
Visuaalse hierarhia põhimõtteid saab vaadelda ka digiteenuste ja meelelahutuskeskkondade näitel, kus korraga kuvatakse valikuid, reegleid ja kasutaja olekut. Sellistes olukordades on eriti tähtis, et teave oleks selgelt eristatav ning tegevuse tagajärg enne kinnitamist arusaadav. Ka digitaalseid meelelahutuskeskkondi käsitlev kasiino tervitusboonused võib olla kasulik võrdlusmaterjal, kui hinnata, kuidas paigutus, kontrast ja tegevusnupud tähelepanu suunavad. Selline vaatlus ei keskendu üksikule värvile, vaid kogu kasutusloogikale, milles iga kujunduslik otsus aitab vähendada segadust või võib seda hoopis suurendada.
Värv võib aidata märgata olekut, tegevust või erinevust, kuid ainult siis, kui selle kasutus on järjepidev. Kui roheline tähendab ühel ekraanil kinnitust ja teisel lihtsalt dekoratiivset rõhku, peab kasutaja tähenduse iga kord uuesti tuletama. Sama probleem tekib siis, kui veateade eristub üksnes punase tooniga või valitud olekut näitab ainult värvimuutus. Selline lahendus muudab liidese ebakindlaks neile, kes tajuvad värve teistmoodi, ja ebamugavaks olukordades, kus ekraani vaadatakse halva valguse käes.
Seepärast peaks tähtis erinevus avalduma mitme märgi kaudu: värvi kõrval võivad aidata tekst, ikoon, joone paksus, asukoht või muutunud olek. Kontrast peab olema piisav, kuid selle suurendamine ei tähenda, et kogu liides tuleks kujundada maksimaalselt teravana. Liigne kontrast väsitab silma ja lahutab põhielemendid kontekstist. Praktiline näide on vorm, kus kohustuslik väli on märgitud nii sõnalise juhise kui ka arusaadava tähisega ning veateade paikneb otse vastava välja juures. Nii jõuab selgitus inimeseni õigel hetkel ja õiges kohas.
Hierarhia aitab teha otsuseid rahulikumalt
Visuaalne järjestus muutub eriti oluliseks keskkondades, kus kasutaja peab võrdlema võimalusi, täitma vormi või mõistma tagajärgi. Pileti, teenuse või seadistuse valimisel ei piisa sellest, et kõik andmed on tehniliselt olemas. Inimene peab nägema, millised tunnused on võrreldavad, milline valik on aktiivne ja mida tema järgmine klõps kaasa toob. Kui põhiteave paikneb eri kohtades või olulised tingimused on peidetud väikesesse halli teksti, suureneb eksimise võimalus. Selge kaart, tabel või sammude jada võib seevastu muuta keeruka otsuse jälgitavaks.
Hierarhia ei asenda head sisu ega lahenda vastuolulisi ärilisi eesmärke. Kui liides püüab korraga suunata liiga paljudele tegevustele, muutub ka hoolikalt kujundatud ekraan rahutuks. Seetõttu on vaja enne kujundamist määratleda peamine kasutajaülesanne, otsustada, milline info on selleks vältimatu, ja alles siis valida rõhuasetused. Samuti tuleb lahendust proovida eri ekraanisuurustel ning koos inimestega, kes ei tunne süsteemi tausta. Nende kõhklused näitavad sageli, kus hierarhia ei anna veel piisavalt selget suunda. Laiema teabekeskkonna näitena annab allikas Postimees võimaluse vaadelda avalikku arutelu ka teise nurga alt.
Loetav liides sünnib siis, kui visuaalne hierarhia, tekst, värv, ruum ja tegevuste loogika töötavad ühe eesmärgi nimel. Kasutaja ei peaks kulutama oma energiat selle mõistatamisele, mis on peamine, milline valik on aktiivne või mida järgmine samm tähendab. Samal ajal ei tähenda selgus liigset lihtsustamist ega kõigi elementide ühesuguseks muutmist. Hea kujundus jätab alles vajaliku sügavuse, kuid korraldab selle arusaadavaks teekonnaks. Nii muutub ekraan mitte ainult ilusamaks, vaid ka rahulikumaks, kaasavamaks ja paremini kasutatavaks.
Leave a Reply